Ajalugu

Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. Sixdegress võimaldas kasutajatel luua profiile, lisada sõpru ning 1998. aasta alguses ka sõprade listis browsimist. Need omadused eksisteerisid mingil moel tegelikult kindlasti ka varem. Profiilide olemasolu oli tagatud näiteks suurematel kohtingulehtedel ja mitmetel erinavatel kommuunisaitidel.

AIM ja ICQ võimaldasid kasutajatel lisada sõpru aga need nimekirjad polnud teistele nähtavad. Classmates.com lubas õpilastel ühineda oma gümnaasiumi või kolledži/ülikooliga ja otsida võrgust endisi klassi- ja koolikaaslasi. Kasutajatele avanes võimalus profiile luua alles aastaid hiljem. Sixdegress oli esimene, kes need võimalused kombineeris. Ometi ei löönud see lehekülg läbi ning suleti aastal 2001, arvatakse, et see sait oli lihtsalt oma ajast ees. Inimestele, kes alles tutvusid interneti laia maailma ning võimalustega, oli selline leht selgelt liialt uudne.

Kuid aga revolutsioon tuli aastal 2004, kui Mark Zuckerberg hakkas koodi kitjutam aoma uue veebisaidi jaoks. Kuna eelnevalt ta oli loonud veel mõned sotsiaalvõrgustiku saidid oma kaastudengite jaoks, sai ta oma uue veebilehe ideed eelnevalt loodud leheküljest ja hakkas seda edasi arendada. Ning juba veebruaris 2004 esimene thefacebook.com versioon oli avalikustatud. Vaatamata sellele, et esimeseks kasutajateks oli võimalik saada ainult Harvardi ülikooli üliõpilased, esimese ööpäevaga ligi 1200 kasutajat oli registreeritud. Ning esimese kuu lõpus juba üle poole Harvardi tedengikonnast oli ennast kasutajaks registreeritud.
Esimene thefacebook.com vesrioon võimaldas kasutajal luua konto, sisestada oma profiili, määrata teisi kasutajaid enda sõpradeks, kuid aga võimalused on pidevalt laienenud ja täienenud.
Facebook'i kasutajate arv kasvas koos ülikoolidega, millele oli antud võimalus teenusega ühendada. Ning ainult septembril 2006 Facebook oli muudetud avatuks kõigile, kes olid mitte nooremad, kui 13 aastat ja omasid meilikontod.
Tänaseks päevaks on Facebook'il üle 500 miljoni aktiivse kasutajat.

Sotsiaal võrgustuku ja meedia populaarsus ja vajalikkus kasvab kohutavalt iga päev. Nad aitavad väikestele ettevõtetele luua ühendused partneritega, annavad vabakutseliste spetsialistidele ja tudengitele võimaluse saada võrku inimesi, kellega nad ei saaks kohtuda kunagi teisiti, ning annavad kohta kõike võimalikele huvigrupidele ühinemiseks. Kuid sotsiaal meedial on olemas ka ohtlik ja kriminaalen külg. Võlts profiilide loomine ning privaatsuse rikkumine on rohkem, kui võimalik. Teiste küberkuritegevuste liikidega te võite tutvuda siin.

Aga samal ajal sotsiaal võrgustiku teenused järjest kasvavalt kasutatakse õiguslikutes ja kriminaalsetes uuringutes. Informatsioon, mis levitakse näiteks Facebookis või teises võrgustikus kasutatakse politseiga. Põhjalikumalt võib sellest lugeda leheküljel Sotsiaalvõrgud ja kuritegude lahendamine.

Unless otherwise stated, the content of this page is licensed under Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License